AABITSA Materjalid
A - aedlinn/ajalugu
TÜRI LINN
2. juulil 1926. a. sai Türi linnaõigused. 20. detsembril 1990 sai Türi tagasi omavalitsuse staatuse.
23. oktoobril 2005 moodustus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald, mille keskuseks on Türi linn.
Türi linna pindala on 9,79 km². Türi on kaunis ja külalislahke aedlinn Kesk-Eestis Pärnu jõe kaldal. Asudes Eesti südames on Türi hea koht väljasõitudeks, aga ka peatuseks pikemal teekonnal.
Türit tuntakse kevadpealinnana ja lillelaada toimumiskohana. Linnas jalutades näeb hoolitsetud koduaedasid, kus saab tutvuda rikkaliku taimevalikuga. Sisse võib põigata Eesti Ringhäälingumuuseumisse või kirikusse. Puhkuseks sobib kena tehisjärv või kanuumatk Pärnu jõel. Türilased peavad lugu käsitööst ja isetegevusest, teeme seda ise ja pakume ka külalistele. Türi on kuulus oma loovate inimeste ja tugevate rahvakultuuritraditsioonide poolest.
http://www.tyri.ee/turi-linn
AJALUGU
Türi kihelkond rajati 13. sajandil.
1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.
1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.
1901 sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.
1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks. Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus.
1926 oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. 1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent.
1936 hakati Türil rajama raadio saatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.
Aastatel 1915–1972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi PaideTamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.
1950 sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri
2. juulil 1926. a. sai Türi linnaõigused. 20. detsembril 1990 sai Türi tagasi omavalitsuse staatuse.
23. oktoobril 2005 moodustus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald, mille keskuseks on Türi linn.
Türi linna pindala on 9,79 km². Türi on kaunis ja külalislahke aedlinn Kesk-Eestis Pärnu jõe kaldal. Asudes Eesti südames on Türi hea koht väljasõitudeks, aga ka peatuseks pikemal teekonnal.
Türit tuntakse kevadpealinnana ja lillelaada toimumiskohana. Linnas jalutades näeb hoolitsetud koduaedasid, kus saab tutvuda rikkaliku taimevalikuga. Sisse võib põigata Eesti Ringhäälingumuuseumisse või kirikusse. Puhkuseks sobib kena tehisjärv või kanuumatk Pärnu jõel. Türilased peavad lugu käsitööst ja isetegevusest, teeme seda ise ja pakume ka külalistele. Türi on kuulus oma loovate inimeste ja tugevate rahvakultuuritraditsioonide poolest.
http://www.tyri.ee/turi-linn
AJALUGU
Türi kihelkond rajati 13. sajandil.
1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.
1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.
1901 sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.
1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks. Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus.
1926 oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. 1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent.
1936 hakati Türil rajama raadio saatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.
Aastatel 1915–1972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi PaideTamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.
1950 sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri
b - bussijaam/raudteejaam
TÜRI RAUDTEEJAAM
Türi raudteejaam (saksa Allenküll/Turgel) on raudteejaam Järvamaal Türil. Kuni 1920. aastateni oli jaama nimi Alliku.
Türile eelneb Viljandi kiirrongidel Käru raudteepeatus ning Türi rongidel Kolu raudteepeatus. Türile järgneb Taikse raudteepeatus.
Türi jaamas asub kaks uut 550 mm kõrgust täispikka perrooni. Kiirrong sõidab Balti jaamast Türile umbes 1h ja 30 minutit, tavarong aga 1h ja 40 minutit. Jaamas asub kokku viis raudteeharu, muuhulgas haruteed vanaraua kokkuostu ning Edelaraudtee territooriumile. Päevas peatub Türil kaheksa Viljandi rongi (pooled Viljandi ja pooled Tallinna poole) ja kümme Türi rongi (pooled Türi ja pooled Tallinna poole).
AJALUGU
Türi (tollal Alliku) raudteejaam rajati koos kitsarööpmelise Tallinna–Viljandi raudteeliiniga 1900. aastal. Türi jaamast algas ka kitsarööpmeline Türi–Paide–Tamsalu raudtee, mis suleti 1972. aastal.
1960. aastate lõpus alustati kitsarööpmelise raudtee asendamist uue laiarööpmelise raudteega. Tallinna–Türi vaheline laiarööpmeline raudteelõik avati pidulikult 7. juulil 1972, kui Tallinnast saabus esimene laiarööpmeline reisirong D1-473.
JAAMAHOONE
Türi jaamahoone valmis jaamast aasta hiljem. See oli ühekorruseline ja varikatusega. 1920. aastail sai jaamahoone tules kahjustada ning ehitati taastamise käigus ümber. 1930. aastail valmis puidust jaamahoone plokk-kividest juurdeehitis, kuhu paigutati jaama juhtkond. Puithoone jäi täielikult reisijate päralt ja seal asus ka restoran. Kivihoone on säilinud algsel kujul, kuid puithoone sai sõjas tugevasti kannatada ning taastati hiljem uuel kujul. Jaamahoone on Edelaraudtee ja bussijaama käsutuses.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_raudteejaam
Türi raudteejaam (saksa Allenküll/Turgel) on raudteejaam Järvamaal Türil. Kuni 1920. aastateni oli jaama nimi Alliku.
Türile eelneb Viljandi kiirrongidel Käru raudteepeatus ning Türi rongidel Kolu raudteepeatus. Türile järgneb Taikse raudteepeatus.
Türi jaamas asub kaks uut 550 mm kõrgust täispikka perrooni. Kiirrong sõidab Balti jaamast Türile umbes 1h ja 30 minutit, tavarong aga 1h ja 40 minutit. Jaamas asub kokku viis raudteeharu, muuhulgas haruteed vanaraua kokkuostu ning Edelaraudtee territooriumile. Päevas peatub Türil kaheksa Viljandi rongi (pooled Viljandi ja pooled Tallinna poole) ja kümme Türi rongi (pooled Türi ja pooled Tallinna poole).
AJALUGU
Türi (tollal Alliku) raudteejaam rajati koos kitsarööpmelise Tallinna–Viljandi raudteeliiniga 1900. aastal. Türi jaamast algas ka kitsarööpmeline Türi–Paide–Tamsalu raudtee, mis suleti 1972. aastal.
1960. aastate lõpus alustati kitsarööpmelise raudtee asendamist uue laiarööpmelise raudteega. Tallinna–Türi vaheline laiarööpmeline raudteelõik avati pidulikult 7. juulil 1972, kui Tallinnast saabus esimene laiarööpmeline reisirong D1-473.
JAAMAHOONE
Türi jaamahoone valmis jaamast aasta hiljem. See oli ühekorruseline ja varikatusega. 1920. aastail sai jaamahoone tules kahjustada ning ehitati taastamise käigus ümber. 1930. aastail valmis puidust jaamahoone plokk-kividest juurdeehitis, kuhu paigutati jaama juhtkond. Puithoone jäi täielikult reisijate päralt ja seal asus ka restoran. Kivihoone on säilinud algsel kujul, kuid puithoone sai sõjas tugevasti kannatada ning taastati hiljem uuel kujul. Jaamahoone on Edelaraudtee ja bussijaama käsutuses.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_raudteejaam
C - Claire's Birthday
Claire's Birthday on Eesti ansambel, mis loodi 1998. aastal. Bändi algkoosseisus olid Vaiko Eplik, Margus Tohver, Siim Mäesalu ja Cät. Ansambel on tegutsenud vahelduva eduga tänaseni. Aastal 2003 esines oma nime Ruffuseks vahetanud bänd Eurovisiooni lauluvõistlusel looga "Eighties Coming Back" . Bändis mängi ka Türilt pärit Jaan Pehk.
https://et.wikipedia.org/wiki/Claire%27s_Birthday
https://et.wikipedia.org/wiki/Claire%27s_Birthday
D - dessert
AJALUGU
AS Dessert praegune tootmis- ja administratiivhoone on valminud mitmete taastus- ja ümberehitustööde käigus. Oma algsel kujul oli see Türi ühispiimatalituse hoone, mis anti käiku 18. septembril 1938. Ehitis läks maksma 140 000 krooni ja oli tolle aja kohta moodsaim ja üks arhitektuuriliselt õnnestunumaid ning ilmekaimaid Eestis.
Ruumidesse monteeriti kaasaegsed importseadmed: Inglise firma „APV“ plaatpastörisaator, Saksa separaator „ Westfalia“ tootmisvõimsusega 5000 l/h ja individuaal-elektrijõujaam. Ajamid olid elektri-üksikkäivitusel. Uudiseks olid metallist aknaraamid ning klaasist vahesein vastuvõtu- ja tööstusruumi vahel.
Türi uus ühispiimatalitus sai tegutseda vähem kui kolm aastat, II Maailmasõja alguses tööstushoone purustati ja seadmed viidi minema.
Tööstushoone varemed ja alustatud taastamistöö seisis 14 aastat ning veel 1955.a. lõpul nägi olukord välja väga trööstitu. Riikliku süsteemi viie algusaasta jooksul vahetus viis direktorit. Ehituse juhtimiseks ja teostamiseks polnud 1956.a. algul ühtegi inimest ning materjalifonde ei eraldatud, kuigi tegemist oli suurima ja tähtsama kapitaalehitusega vabariigi piimatööstuses. Seetõttu käisid direktor ja mehaanik ise koos aktiivsemate tootmistöölistega mitu aastat iga päev metsas palke lõikamas, saematerjali saagimas, ehitusmaterjale hankimas, laadimas ja vedamas.
1957.a. lõpuks oli katlamaja, energeetikasõlm, tootmisruumid ja vesivarustus valmis ja alustati täispiimatoodete, pulbri ja jäätise valmistamist. Järgnevatel aastatel toimus Türil korduvalt seadmete monteerimisi ja aastatel 1956 – 1975 suurenes tootmispind rohkem kui kolmekordseks. Intensiivselt parandati tööstuse tehnilist seisundit ja korrastati ruume ning territooriumi. See andis võimaluse 1963.a. moodustatud Paide Piimatoodete Kombinaadi Türile paigutamiseks.
1991.a. läks tööstus üle erakätesse, selle valdajaks sai AS Dessert. Selle perioodi algul toodeti põhiliselt jäätise kuivsegusi, mida tarniti firmale Estkompexim. Hiljem hakati ka ise jäätist tootma. Perioodi algul toodeti ka lõssipulbrit, tootmine seiskus 1992.a. seoses Türi Metsakombinaadilt ostetava auru hinna kallinemiseni mittevastuvõetava tasemeni. Jätkati dessertkontsentraatide tootmist ja töötati välja kuivkreemid. 1998.a. hakati uuesti tootma lõssipulbrit, selle jaoks vajaliku auru tootmiseks renoveeriti tööstuse katlamaja. 1999.a. suvel alustati glasuurkohukeste tootmist ja sama aasta septembris erinevate täispiimaasendajate tootmist.
Käesoleval ajal toodab ettevõte 4 erinevat täispiimaasendajaid, mille tootmisel on firmal 9 aastane kogemus. Toodete nomenklatuuri kuulub veel vadakupulber, lõssipulber ja piimapulber.
http://www.dessert.ee/?show=article&group=7
AS Dessert praegune tootmis- ja administratiivhoone on valminud mitmete taastus- ja ümberehitustööde käigus. Oma algsel kujul oli see Türi ühispiimatalituse hoone, mis anti käiku 18. septembril 1938. Ehitis läks maksma 140 000 krooni ja oli tolle aja kohta moodsaim ja üks arhitektuuriliselt õnnestunumaid ning ilmekaimaid Eestis.
Ruumidesse monteeriti kaasaegsed importseadmed: Inglise firma „APV“ plaatpastörisaator, Saksa separaator „ Westfalia“ tootmisvõimsusega 5000 l/h ja individuaal-elektrijõujaam. Ajamid olid elektri-üksikkäivitusel. Uudiseks olid metallist aknaraamid ning klaasist vahesein vastuvõtu- ja tööstusruumi vahel.
Türi uus ühispiimatalitus sai tegutseda vähem kui kolm aastat, II Maailmasõja alguses tööstushoone purustati ja seadmed viidi minema.
Tööstushoone varemed ja alustatud taastamistöö seisis 14 aastat ning veel 1955.a. lõpul nägi olukord välja väga trööstitu. Riikliku süsteemi viie algusaasta jooksul vahetus viis direktorit. Ehituse juhtimiseks ja teostamiseks polnud 1956.a. algul ühtegi inimest ning materjalifonde ei eraldatud, kuigi tegemist oli suurima ja tähtsama kapitaalehitusega vabariigi piimatööstuses. Seetõttu käisid direktor ja mehaanik ise koos aktiivsemate tootmistöölistega mitu aastat iga päev metsas palke lõikamas, saematerjali saagimas, ehitusmaterjale hankimas, laadimas ja vedamas.
1957.a. lõpuks oli katlamaja, energeetikasõlm, tootmisruumid ja vesivarustus valmis ja alustati täispiimatoodete, pulbri ja jäätise valmistamist. Järgnevatel aastatel toimus Türil korduvalt seadmete monteerimisi ja aastatel 1956 – 1975 suurenes tootmispind rohkem kui kolmekordseks. Intensiivselt parandati tööstuse tehnilist seisundit ja korrastati ruume ning territooriumi. See andis võimaluse 1963.a. moodustatud Paide Piimatoodete Kombinaadi Türile paigutamiseks.
1991.a. läks tööstus üle erakätesse, selle valdajaks sai AS Dessert. Selle perioodi algul toodeti põhiliselt jäätise kuivsegusi, mida tarniti firmale Estkompexim. Hiljem hakati ka ise jäätist tootma. Perioodi algul toodeti ka lõssipulbrit, tootmine seiskus 1992.a. seoses Türi Metsakombinaadilt ostetava auru hinna kallinemiseni mittevastuvõetava tasemeni. Jätkati dessertkontsentraatide tootmist ja töötati välja kuivkreemid. 1998.a. hakati uuesti tootma lõssipulbrit, selle jaoks vajaliku auru tootmiseks renoveeriti tööstuse katlamaja. 1999.a. suvel alustati glasuurkohukeste tootmist ja sama aasta septembris erinevate täispiimaasendajate tootmist.
Käesoleval ajal toodab ettevõte 4 erinevat täispiimaasendajaid, mille tootmisel on firmal 9 aastane kogemus. Toodete nomenklatuuri kuulub veel vadakupulber, lõssipulber ja piimapulber.
http://www.dessert.ee/?show=article&group=7
E - Ettevõtlus türil
Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähialadele. Kõige rohkem tegutseb linnas osaühinguid, kelle levinumateks tegevusaladeks on jaekaubandus, järgnevad puidu- ja metsatöötlemine ning metallitööstus. Suur osatähtsus on füüsilisest isikust ettevõtjatel. Nende põhiliseks tegevusalaks on teenindus. Valla maapiirkondades on peamisteks tegevusaladeks põllumajandus ja metsamajandus.
Valla suurimateks tööandjateks on Estonia OÜ, Järva Tarbijate Ühistu, Storaenso Eesti AS, Järvamaa Kutsehariduskeskus, GoTrack OÜ, Prelvex AS ja Metre OÜ.
Allikas: http://www.tyri.ee/uldinfo1
Valla suurimateks tööandjateks on Estonia OÜ, Järva Tarbijate Ühistu, Storaenso Eesti AS, Järvamaa Kutsehariduskeskus, GoTrack OÜ, Prelvex AS ja Metre OÜ.
Allikas: http://www.tyri.ee/uldinfo1
F - ferdinanD
Ferdinand on õpilaste loodud filmide konkurss
Eesmärgiks on panna õpilased igal aastal filmimise abil paremini koos töötama ning vastavat teemat ka omamoodi avama. Selle aasta teemad:
Eesmärgiks on panna õpilased igal aastal filmimise abil paremini koos töötama ning vastavat teemat ka omamoodi avama. Selle aasta teemad:
- Põhjus ja tagajärg;
- Sõda ja rahu tänapäeva koolis;
- Ma tahan sulle öelda, et ...
G - grÄfit türil
Grafiti ehk grafiito (tegevuse kohta on asjaarmastajad pakkunud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.
Grafititeos on grafiito ehk grafiti.
Grafiti võib kitsamalt viidata ka suurele lahtise käega tehtud aerosool- või muude ilmastikukindlate värvidega teosele ning sel juhul vastandub see stencil'ile ehk šabloonkunstile.
https://et.wikipedia.org/wiki/Grafiti
Grafititeos on grafiito ehk grafiti.
Grafiti võib kitsamalt viidata ka suurele lahtise käega tehtud aerosool- või muude ilmastikukindlate värvidega teosele ning sel juhul vastandub see stencil'ile ehk šabloonkunstile.
https://et.wikipedia.org/wiki/Grafiti
H - Haridus
Türi vallas on 4 kooli, 5 lasteaeda, toimetulekukool ja muusikakool
Koolid :
Laupa Põhikool
Retle-Kabala Kool
Türi Põhikool
Türi Ühisgümnaasium
Türi Toimetulekukool
Türi Muusika Kool
Lasteaiad :
Türi valla lasteaiad - Lokuta lasteaed, Kesklinna lasteaed, Türi-Alliku lasteaed, Särevere lasteaed.
Retla-Kabala lasteaiad.
Koolid :
Laupa Põhikool
Retle-Kabala Kool
Türi Põhikool
Türi Ühisgümnaasium
Türi Toimetulekukool
Türi Muusika Kool
Lasteaiad :
Türi valla lasteaiad - Lokuta lasteaed, Kesklinna lasteaed, Türi-Alliku lasteaed, Särevere lasteaed.
Retla-Kabala lasteaiad.
I - ilmajaam
Türi ilmajaamas mõõdetakse õhutempetuuri, sademete hulka, tuule suunda ja kiirust.
j - järv
Türi järv on paisjärv Järva maakonnas Türi linna idaservas. Järv on linna elanikele mõeldud avalik supluskoht.
Türi järv on 5,5 ha suurune. Selle keskmine sügavus on 3,2 m.
Järve keskel asub tehissaar.
Tehisjärv avati 1992. aastal Kirna kolhoosi veehoidla nime all. Järv rajati Pärnu jõe sängi ja lammialale.
Türi järv on 5,5 ha suurune. Selle keskmine sügavus on 3,2 m.
Järve keskel asub tehissaar.
Tehisjärv avati 1992. aastal Kirna kolhoosi veehoidla nime all. Järv rajati Pärnu jõe sängi ja lammialale.
k - kirik
Türi Püha Martini kirik on pühakoda Türil.
1238. aastal loovutas Taani Eestimaa hertsogkond Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul valmisid Ambala, Koeru, Türi ja Järva-Peetri ning Järva-Jaani ja Järva-Madise kirikud, mis said piirkondlikeks kihelkonnakeskusteks. Nii sai ka Türist kihelkonnakirik.
Türi kiriku orel on valmistatud 1896. aastal Walkeri tehases Saksamaal. Tol ajajärgul oli see hinnatud orelifirma, kelle pille leidub teisteski Eestimaa kirikutes (Järvamaal Amblas). Orel maksis 2500 kuldrubla.
Esimene torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn aga aastatel 1865–1867.
Kiriku interjööri kaunistavad 1630. aastatest pärinev kantsel ja 1693. aastal valminud Christian Ackermanni barokne altar ning Dolores Hoffmanni aknavitraažid, baltisaksa kunstniku August Georg Wilhelm Pezoldi 1856. aastal valminud maalid "Kolgata" ja "Püha õhtusöömaaeg". 1990. aastal varastati altarist mõlemad Pezoldi maalid. Siis tulid nähtavale originaalsed puule maalitud altarimaalid. Varastatud kunstiteosed tagastati kogudusele salapärastel asjaoludel 1998. aasta jaanuaris.
2010. aastal tellis oma kirikukogudus Saksamaalt uue 600 kilo kaaluva pronksist kirikukella, sest eelmine oli pragunenud ja kaotanud kõla. Tellitud kell on lisaks Türi kiriku tornis olnud palju väiksemale kellale, mida ei kasutatud. Uus kell helistab automaatika abil igal täistunnil ja kiriklike talituste puhul saab kuulda kahe kellaga kellamängu.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_kirik
1238. aastal loovutas Taani Eestimaa hertsogkond Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul valmisid Ambala, Koeru, Türi ja Järva-Peetri ning Järva-Jaani ja Järva-Madise kirikud, mis said piirkondlikeks kihelkonnakeskusteks. Nii sai ka Türist kihelkonnakirik.
Türi kiriku orel on valmistatud 1896. aastal Walkeri tehases Saksamaal. Tol ajajärgul oli see hinnatud orelifirma, kelle pille leidub teisteski Eestimaa kirikutes (Järvamaal Amblas). Orel maksis 2500 kuldrubla.
Esimene torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn aga aastatel 1865–1867.
Kiriku interjööri kaunistavad 1630. aastatest pärinev kantsel ja 1693. aastal valminud Christian Ackermanni barokne altar ning Dolores Hoffmanni aknavitraažid, baltisaksa kunstniku August Georg Wilhelm Pezoldi 1856. aastal valminud maalid "Kolgata" ja "Püha õhtusöömaaeg". 1990. aastal varastati altarist mõlemad Pezoldi maalid. Siis tulid nähtavale originaalsed puule maalitud altarimaalid. Varastatud kunstiteosed tagastati kogudusele salapärastel asjaoludel 1998. aasta jaanuaris.
2010. aastal tellis oma kirikukogudus Saksamaalt uue 600 kilo kaaluva pronksist kirikukella, sest eelmine oli pragunenud ja kaotanud kõla. Tellitud kell on lisaks Türi kiriku tornis olnud palju väiksemale kellale, mida ei kasutatud. Uus kell helistab automaatika abil igal täistunnil ja kiriklike talituste puhul saab kuulda kahe kellaga kellamängu.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_kirik
L - Lillelaat
Aastakümneid algab kevadine aiatööde tippaeg Eestimaa aedades TÜRI LILLELAADAGA, mida peetakse Türil, Kalevi tänava väljakutel.
http://www.tyrilillelaat.ee/
http://www.tyrilillelaat.ee/
Kevadpealinna ajalugu
AJALUGU
Ühe versiooni kohaselt pakkus Kevadpealinna idee 1998. aastal välja tehnikanäituse Agri korraldaja Ülo Russak ning sama aasta lillelaadal nimetas "libapresident" Egon Nuter Türi Kevadpealinnaks. Rahvasuus leviva versiooni kohaselt käis esimesena Kevadpealinna mõtte välja siiski toonane linnapea Tähve Milt, kes arvas, et Türi võib päästa vaid ilu, pidades silmas meie kuulsaid lillelaatu, siinseid kauneid koduaedu ja parke.
Idee juurdumine võttis aega. Türi Linnavalitsus pidas läbirääkimisi Suvepealinn Pärnu ja Talvepealinn Otepää juhtidega, kuidas lülitada Türi nn teemapealinnade ketti. Saanud eelnimetatud linnadelt nõusoleku, kuulutas toonane peaminister Mart Laar 12. mail 2000. aastal Türi Eestimaa Kevadpealinnaks. Aktiivsetest kultuuriinimestest koosnev tuumik võttis asja ette ja tegi kevadpealinna reaalsuseks. Seega 2000.a volbripäevast kuni suve alguseni kandis Türi esmakordselt Kevadpealinna nime.
Teemapealinnade keti puuduoleva lüli - Sügispealinna koha, täitis 2009. aastal Narva.
Igal aastal 20. märtsist kuni 20. juunini Kevadpealinna tiitlit kandev Türi hoiab pealinna au kõrgel, garanteerib kõlava linnulaulu ja lillede õitsemise, palju kevadist päikesepaistet ning rõõmu ja sära inimeste südamesse.
Kevadpealinna programmi kavandamiseks on moodustatud korraldustoimkond, mille töös osaleb paarkümmend aktiivset inimest.
2001. aastal sai Kevadpealinn endale maskoti- mururohelise ja lillelise Murumoori. Konkursi võitnud töö autoriteks on Marje Rohijainen ja Ülle Kuldkepp.
Alates 2001. aastast kasutatakse kevadperioodil Türi Postkontorist väljuvatel kirjadel kõrvaltemplit. Suveniirtempli on kujundanud Ülle Erdfeld.
2001-2008. aastani kasutati Kevadpealinna logona Türi 75. sünnipäeva logo- puude ja majade rivi, mille autor on Madis Liplap.
Samal perioodil olid kasutusel ka erinevad tunnuslaused: Türi- kevad sinu südames! Teid tervitab Kevadpealinn Türi! Naeratage! Hõisates kevadesse! Kuulutame kevadet! Kohtume Türil, kus siis veel!
Kevadpealinna juubeliaastal (2009) võeti kasutusele uus logo, mille autoriks on Tõnu Kukk. Tunnuslause – kevade kodu – mõtles välja Mihkel Langebraun.
Kaubamärk "Kevadpealinn" kuulub Türi linnale alates 2003. aastast. 2010. aastast kuulub kaubamärk TÜRI- KEVADE KODU (logo) Türi Vallavalitsusele, kes omab registrisse kantud kaupade ja teenuste osas kaubamärgi kasutamise ainuõigust.
http://www.tyri.ee/ajalugu
Ühe versiooni kohaselt pakkus Kevadpealinna idee 1998. aastal välja tehnikanäituse Agri korraldaja Ülo Russak ning sama aasta lillelaadal nimetas "libapresident" Egon Nuter Türi Kevadpealinnaks. Rahvasuus leviva versiooni kohaselt käis esimesena Kevadpealinna mõtte välja siiski toonane linnapea Tähve Milt, kes arvas, et Türi võib päästa vaid ilu, pidades silmas meie kuulsaid lillelaatu, siinseid kauneid koduaedu ja parke.
Idee juurdumine võttis aega. Türi Linnavalitsus pidas läbirääkimisi Suvepealinn Pärnu ja Talvepealinn Otepää juhtidega, kuidas lülitada Türi nn teemapealinnade ketti. Saanud eelnimetatud linnadelt nõusoleku, kuulutas toonane peaminister Mart Laar 12. mail 2000. aastal Türi Eestimaa Kevadpealinnaks. Aktiivsetest kultuuriinimestest koosnev tuumik võttis asja ette ja tegi kevadpealinna reaalsuseks. Seega 2000.a volbripäevast kuni suve alguseni kandis Türi esmakordselt Kevadpealinna nime.
Teemapealinnade keti puuduoleva lüli - Sügispealinna koha, täitis 2009. aastal Narva.
Igal aastal 20. märtsist kuni 20. juunini Kevadpealinna tiitlit kandev Türi hoiab pealinna au kõrgel, garanteerib kõlava linnulaulu ja lillede õitsemise, palju kevadist päikesepaistet ning rõõmu ja sära inimeste südamesse.
Kevadpealinna programmi kavandamiseks on moodustatud korraldustoimkond, mille töös osaleb paarkümmend aktiivset inimest.
2001. aastal sai Kevadpealinn endale maskoti- mururohelise ja lillelise Murumoori. Konkursi võitnud töö autoriteks on Marje Rohijainen ja Ülle Kuldkepp.
Alates 2001. aastast kasutatakse kevadperioodil Türi Postkontorist väljuvatel kirjadel kõrvaltemplit. Suveniirtempli on kujundanud Ülle Erdfeld.
2001-2008. aastani kasutati Kevadpealinna logona Türi 75. sünnipäeva logo- puude ja majade rivi, mille autor on Madis Liplap.
Samal perioodil olid kasutusel ka erinevad tunnuslaused: Türi- kevad sinu südames! Teid tervitab Kevadpealinn Türi! Naeratage! Hõisates kevadesse! Kuulutame kevadet! Kohtume Türil, kus siis veel!
Kevadpealinna juubeliaastal (2009) võeti kasutusele uus logo, mille autoriks on Tõnu Kukk. Tunnuslause – kevade kodu – mõtles välja Mihkel Langebraun.
Kaubamärk "Kevadpealinn" kuulub Türi linnale alates 2003. aastast. 2010. aastast kuulub kaubamärk TÜRI- KEVADE KODU (logo) Türi Vallavalitsusele, kes omab registrisse kantud kaupade ja teenuste osas kaubamärgi kasutamise ainuõigust.
http://www.tyri.ee/ajalugu
M - muuseum
TÜRI MUUSEUM
tähistas oma tegevuse 20. aastat.
Muuseum asutati 2. juulil 1995. aastal kui avati ruumid külastajatele Vabriku pst 2 maja II korrusel. Tegevus muuseumi loomiseks algas juba 1993.aasta kevadest. Idee algatajaks olid Villu Laanemägi ning Edith Ruisu. Ühiseks unistuseks oli luua Talumuuseum Türi lähikonda.
Koht oli väga sobilik, sest maja kus muuseumi ruumid asusid oli asula kujunemise keskmes. Esialgselt oli hoone ehitatud Türi paberivabriku direktori majaks.Muuseumi loomise mõtteks oli õpetada lastele tundma ja armastama oma kodu- põhimõttel maailm algab oma kodumajast ning läbisõitjatele tutvustada Türi linna, selle ajalugu ja arengut.
Alates 2000 aastast töötab Türi muuseum koos Eesti Ringhäälingumuuseumiga ühes majas Viljandi tänava ääres, endises vabriku töölismajas.
Türi muuseum avati 2001.18.12
http://www.tyrimuuseum.ee/?Muuseumist
tähistas oma tegevuse 20. aastat.
Muuseum asutati 2. juulil 1995. aastal kui avati ruumid külastajatele Vabriku pst 2 maja II korrusel. Tegevus muuseumi loomiseks algas juba 1993.aasta kevadest. Idee algatajaks olid Villu Laanemägi ning Edith Ruisu. Ühiseks unistuseks oli luua Talumuuseum Türi lähikonda.
Koht oli väga sobilik, sest maja kus muuseumi ruumid asusid oli asula kujunemise keskmes. Esialgselt oli hoone ehitatud Türi paberivabriku direktori majaks.Muuseumi loomise mõtteks oli õpetada lastele tundma ja armastama oma kodu- põhimõttel maailm algab oma kodumajast ning läbisõitjatele tutvustada Türi linna, selle ajalugu ja arengut.
Alates 2000 aastast töötab Türi muuseum koos Eesti Ringhäälingumuuseumiga ühes majas Viljandi tänava ääres, endises vabriku töölismajas.
Türi muuseum avati 2001.18.12
http://www.tyrimuuseum.ee/?Muuseumist
N - noortekeskus
Alates 2004. aastast korraldas Türi vallas noorsootööd MTÜ Türi Avatud Noortekeskus.
1. augustil 2010. aastal moodustas Türi Vallavalitsus hallatava asutuse Türi Noortekeskus, mis lisaks Türi linnas asuvale Noortekeskusele, korraldab noorsootööd ka Oisu ja Kabala noortetoas.
Türi Noortekeskuse nõukogu: Katrin Soomets, Vitali Gansen, Erika Teras, Merlyn Paas, Silver-Taavi Kaljula, Triin Pärna (Türi Vallavalitsuse 18.12.2012 korraldus nr 869)
http://www.tyri.ee/turi-noortekeskus
1. augustil 2010. aastal moodustas Türi Vallavalitsus hallatava asutuse Türi Noortekeskus, mis lisaks Türi linnas asuvale Noortekeskusele, korraldab noorsootööd ka Oisu ja Kabala noortetoas.
Türi Noortekeskuse nõukogu: Katrin Soomets, Vitali Gansen, Erika Teras, Merlyn Paas, Silver-Taavi Kaljula, Triin Pärna (Türi Vallavalitsuse 18.12.2012 korraldus nr 869)
http://www.tyri.ee/turi-noortekeskus
O - olaf prinits
Olaf Prinits (3. september 1924 – 14. aprill 2006) oli eesti matemaatikadidaktik.
Ta lõpetas aastal 1942 Türi Gümnaasiumi, õppis 1942–1943 Tallinna Õpetajate Seminaris, lõpetas aastal 1947 Tallinna 9. Keskkooli ja aastal 1952 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikaosakonna. Aastatel 1943–1944 Eesti Leegioni grenaderina II maailmasõjas. Aastal 1944 Kloostri metskonnas plaanija, 1944–1946 Padisel, 1946–1947 Tallinna 2. Keskkooli ja 1951–1952 Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi matemaatikaõpetaja.
Olaf Prinits oli matemaatikaprofessor Gerhard Rägo õpilane. Pärast ülikooli lõpetamist 1952 asus Prinits tööle Tartu Riikliku Ülikooli teoreetilise mehaanika kateedris. 1965. aastal sai temast Tartu Ülikooli matemaatika õpetamise metoodika kateedri rajaja ja kuni1975. aastani ka selle juhataja. Prinits töötas sama kateedri dotsendina 1987. aastani, mil ta valiti professoriks. 1994 sai temast matemaatika didaktika õppetooli emeriitprofessor.
Olaf Prinits oli pikka aega üks Eesti matemaatikaõpikute põhiautoreid. Alates 1950ndatest organiseeris ta Eesti koolimatemaatika reformimist. Tollal oli Eesti tänu temale ainus NSVLi liiduvabariik, kus õpetati matemaatikat kohalike autorite õpikute järgi. Prinits juurutas koolimatemaatikasse kõrgema matemaatika elemente.
Prinits oli üks Eesti kooliõpilaste matemaatika olümpiaadide alusepanijaid ning aastaid nende korraldamise eestvedaja. Samuti oli ta üks Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika ühenduse rajajaist ning Eesti matemaatikaõpetajate päevade traditsiooni käivitaja1974.
Ka teadlasena uuris Prinits eelkõige koolimatemaatikat. Tema neljaosalist monograafiat "Eesti koolimatemaatika ajalugu" peetakse maailmas üheks põhjalikumaks omataoliseks uurimuseks. Kokku avaldas ta üle 350 kirjutise.
Olaf Prinits oli sagedane külalislektor ja riikliku eksamikomisjoni esimees Tallinna Ülikoolis.
Prinits oli ka tuntud bariton ning laulis Tartu Ülikooli Akadeemilises Meeskooris. Hiljem tegutses ta aastaid Tartu Akadeemilise Meeskoori solistina ja andis ka soolokontserte.
Ta oli Üliõpilasselts Liivika vilistlane.
https://et.wikipedia.org/wiki/Olaf_Prinits
Ta lõpetas aastal 1942 Türi Gümnaasiumi, õppis 1942–1943 Tallinna Õpetajate Seminaris, lõpetas aastal 1947 Tallinna 9. Keskkooli ja aastal 1952 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikaosakonna. Aastatel 1943–1944 Eesti Leegioni grenaderina II maailmasõjas. Aastal 1944 Kloostri metskonnas plaanija, 1944–1946 Padisel, 1946–1947 Tallinna 2. Keskkooli ja 1951–1952 Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi matemaatikaõpetaja.
Olaf Prinits oli matemaatikaprofessor Gerhard Rägo õpilane. Pärast ülikooli lõpetamist 1952 asus Prinits tööle Tartu Riikliku Ülikooli teoreetilise mehaanika kateedris. 1965. aastal sai temast Tartu Ülikooli matemaatika õpetamise metoodika kateedri rajaja ja kuni1975. aastani ka selle juhataja. Prinits töötas sama kateedri dotsendina 1987. aastani, mil ta valiti professoriks. 1994 sai temast matemaatika didaktika õppetooli emeriitprofessor.
Olaf Prinits oli pikka aega üks Eesti matemaatikaõpikute põhiautoreid. Alates 1950ndatest organiseeris ta Eesti koolimatemaatika reformimist. Tollal oli Eesti tänu temale ainus NSVLi liiduvabariik, kus õpetati matemaatikat kohalike autorite õpikute järgi. Prinits juurutas koolimatemaatikasse kõrgema matemaatika elemente.
Prinits oli üks Eesti kooliõpilaste matemaatika olümpiaadide alusepanijaid ning aastaid nende korraldamise eestvedaja. Samuti oli ta üks Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika ühenduse rajajaist ning Eesti matemaatikaõpetajate päevade traditsiooni käivitaja1974.
Ka teadlasena uuris Prinits eelkõige koolimatemaatikat. Tema neljaosalist monograafiat "Eesti koolimatemaatika ajalugu" peetakse maailmas üheks põhjalikumaks omataoliseks uurimuseks. Kokku avaldas ta üle 350 kirjutise.
Olaf Prinits oli sagedane külalislektor ja riikliku eksamikomisjoni esimees Tallinna Ülikoolis.
Prinits oli ka tuntud bariton ning laulis Tartu Ülikooli Akadeemilises Meeskooris. Hiljem tegutses ta aastaid Tartu Akadeemilise Meeskoori solistina ja andis ka soolokontserte.
Ta oli Üliõpilasselts Liivika vilistlane.
https://et.wikipedia.org/wiki/Olaf_Prinits
P - pärnu jõgi
Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast.
Loodus
Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooksPärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.
Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.
Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).
Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub 0Pärnu jõe saare kaitseala.
AJALUGU
Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.
Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 7500 aastat eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luustnooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid.
Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia k. Bernu jõgi).
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi
Loodus
Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooksPärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.
Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.
Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).
Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub 0Pärnu jõe saare kaitseala.
AJALUGU
Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.
Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 7500 aastat eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luustnooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid.
Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia k. Bernu jõgi).
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi
r - rong kaspar
Edelaraudtee poolt taastatud auruvedur "Kaspar"
S - staadion
Türil on kolm staadionit ja kaks tenniseväljakut.
20. sajandi esimesel kümnendil leidis kergejõustik poolehoidjaid paberivabriku töötajate ja raudteelaste hulgas.
Peeter Molli, Karl Lorenz ja Madis Tempi initsiatiivil hakkas koos käima grupp, eelkõige jalgpalli huvilisi, kellede initsiatiivil asutati kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde 1912. aastal spordiring ning tehti algust ka spordiplatste ehitamisega.
http://www.kergejoustik.ee/ruby3/ajalugu/137-tueri-kergejoustiku-ajalugu-aastast-1913
20. sajandi esimesel kümnendil leidis kergejõustik poolehoidjaid paberivabriku töötajate ja raudteelaste hulgas.
Peeter Molli, Karl Lorenz ja Madis Tempi initsiatiivil hakkas koos käima grupp, eelkõige jalgpalli huvilisi, kellede initsiatiivil asutati kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde 1912. aastal spordiring ning tehti algust ka spordiplatste ehitamisega.
http://www.kergejoustik.ee/ruby3/ajalugu/137-tueri-kergejoustiku-ajalugu-aastast-1913
t - tehisjärv
Türi järv on paisjärv Järva maakonnas Türi linna idaservas. Järv on linna elanikele mõeldud avalik supluskoht.
Türi järv on 5,5 ha suurune. Selle keskmine sügavus on 3,2 m.
Järve keskel asub tehissaar.
Tehisjärv avati 1992. aastal Kirna kolhoosi veehoidla nime all. Järv rajati Pärnu jõe sängi ja lammialale.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_j%C3%A4rv
Türi järv on 5,5 ha suurune. Selle keskmine sügavus on 3,2 m.
Järve keskel asub tehissaar.
Tehisjärv avati 1992. aastal Kirna kolhoosi veehoidla nime all. Järv rajati Pärnu jõe sängi ja lammialale.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_j%C3%A4rv
U - ujula
Türi ujulas on 25 meetri ja 3 realine bassein. Ujulas toimuvad regulaarselt ujumistreeningud, vesiaeroobika ja jõusaalis on erinevad kehakultuuri tunnid.
http://www.tyriujula.ee/ujula-hostel/
http://www.tyriujula.ee/ujula-hostel/
V - vaigur
ELULUGU
Enn Vaigur (aastani 1936 Heinrich Lilienberg; 12. detsember/25. detsember 1910
Ämari – 21. august 1988 Türi) oli eesti näitekirjanik.
Ta õppis aastani 1920 Ämari külakoolis, aastatel 1920–1924 Padise algkoolis ja aastatel 1924–1926 Viljandimaal Vana-Võidu põllutöökoolis.
Ta töötas kontoriametnikuna, kaubanduse alal ja aastatel 1932–1934 ehitustöölisena Harjumaal Põllkülas ja Tallinnas. Aastatel 1935–1938 tegutses ta elukutselise näitekirjanikuna koduvallas (Kloostri vallas) ja aastast 1938 Tallinnas. Aastal 1940 töötas ta arveametnikuna Tallinna II liiklustrustis.
Teise Maailmasõja ajal oli ta tööpataljonis ja kuulus Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite koosseisu. Aastal 1943 mõisteti ta poliitilise süüdistusega kümneks aastaks vangi; kandis oma karistuse Kasahstani laagrites ja oli aastatel 1953–1954 samas asumisel.
Pärast vabanemist asus ta elama Türile, kus ta elas surmani. Enn Vaigur suri 21. augustil 1988 Türil ja ta maeti Türi Kõrgessaare kalmistule.
https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Vaigur
Enn Vaigur (aastani 1936 Heinrich Lilienberg; 12. detsember/25. detsember 1910
Ämari – 21. august 1988 Türi) oli eesti näitekirjanik.
Ta õppis aastani 1920 Ämari külakoolis, aastatel 1920–1924 Padise algkoolis ja aastatel 1924–1926 Viljandimaal Vana-Võidu põllutöökoolis.
Ta töötas kontoriametnikuna, kaubanduse alal ja aastatel 1932–1934 ehitustöölisena Harjumaal Põllkülas ja Tallinnas. Aastatel 1935–1938 tegutses ta elukutselise näitekirjanikuna koduvallas (Kloostri vallas) ja aastast 1938 Tallinnas. Aastal 1940 töötas ta arveametnikuna Tallinna II liiklustrustis.
Teise Maailmasõja ajal oli ta tööpataljonis ja kuulus Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite koosseisu. Aastal 1943 mõisteti ta poliitilise süüdistusega kümneks aastaks vangi; kandis oma karistuse Kasahstani laagrites ja oli aastatel 1953–1954 samas asumisel.
Pärast vabanemist asus ta elama Türile, kus ta elas surmani. Enn Vaigur suri 21. augustil 1988 Türil ja ta maeti Türi Kõrgessaare kalmistule.
https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Vaigur
v - vald ja kohalik võim
Türi vald on üks Eesti suurimaid maaomavalitsusi.
Türi vald tekkis 16. oktoobri 2005 valimiste käigus toimunud tolleaegse nelja omavalitsuse (Türi linn, Türi vald,
Oisu vald ja Kabala vald) ühinemisel.
Türi valla omavalitsusorganid on vallavolikogu – esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt ja vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Türi vallavolikogu on 23- liikmeline ja Türi vallavalitsus on 6-liikmeline.
Vallavolikogu esimees on 1. novembrist 2013 Andrus Eensoo.
Vallavanem on 11. novembrist 2013 Pipi-Liis Siemann.
http://www.tyri.ee/juhtimine
Türi vald tekkis 16. oktoobri 2005 valimiste käigus toimunud tolleaegse nelja omavalitsuse (Türi linn, Türi vald,
Oisu vald ja Kabala vald) ühinemisel.
Türi valla omavalitsusorganid on vallavolikogu – esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt ja vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Türi vallavolikogu on 23- liikmeline ja Türi vallavalitsus on 6-liikmeline.
Vallavolikogu esimees on 1. novembrist 2013 Andrus Eensoo.
Vallavanem on 11. novembrist 2013 Pipi-Liis Siemann.
http://www.tyri.ee/juhtimine
W - wiedemann
ELULUGU
Wiedemann sündis Haapsalus saksa-rootsi päritoluga kohtukirjutaja pojana. Pärast õpinguid Tallinna Kubermangugümnaasiumis (1819–1821) ja Tartu ülikoolis (1824–1826) töötas ta vanade keelte õpetajana Miitavi (Jelgava) ja 1837–1857 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Huvitunud soome-ugri keeltest, avaldas Wiedemann nende kohta rea töid, mille eest Peterburi Teaduste Akadeemia valis ta 1854 korrespondentliikmeks ja 1857 akadeemikuks. Seejärel asus Wiedemann Peterburi, kus jätkas viljakat tegevust oma elu lõpuni.
TEGEVUS
Põhjapanev väärtus on tema töödel eesti keele kohta, milleks ta 1860. aastail tegi ka korduvaid keeleuurimisreise Eestis. Tema mahukas eesti-saksa sõnaraamat (Ehstnisch-deutsches Wörterbuch; 1869) on pikka aega olnud kõige rikkalikum keelevaramu. Samuti aitas kirjakeele stabiliseerumisele kaasa tema saksakeelne eesti keele grammatika (Grammatik der Ehstnischen Sprache; 1875). Wiedemann on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu: tema teos Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten(Eestlaste sise- ja väliselust; 1876) kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.
Alates aastast 1989 antakse välja Wiedemanni keeleauhinda.
https://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Johann_Wiedemann
Wiedemann sündis Haapsalus saksa-rootsi päritoluga kohtukirjutaja pojana. Pärast õpinguid Tallinna Kubermangugümnaasiumis (1819–1821) ja Tartu ülikoolis (1824–1826) töötas ta vanade keelte õpetajana Miitavi (Jelgava) ja 1837–1857 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Huvitunud soome-ugri keeltest, avaldas Wiedemann nende kohta rea töid, mille eest Peterburi Teaduste Akadeemia valis ta 1854 korrespondentliikmeks ja 1857 akadeemikuks. Seejärel asus Wiedemann Peterburi, kus jätkas viljakat tegevust oma elu lõpuni.
TEGEVUS
Põhjapanev väärtus on tema töödel eesti keele kohta, milleks ta 1860. aastail tegi ka korduvaid keeleuurimisreise Eestis. Tema mahukas eesti-saksa sõnaraamat (Ehstnisch-deutsches Wörterbuch; 1869) on pikka aega olnud kõige rikkalikum keelevaramu. Samuti aitas kirjakeele stabiliseerumisele kaasa tema saksakeelne eesti keele grammatika (Grammatik der Ehstnischen Sprache; 1875). Wiedemann on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu: tema teos Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten(Eestlaste sise- ja väliselust; 1876) kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.
Alates aastast 1989 antakse välja Wiedemanni keeleauhinda.
https://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Johann_Wiedemann
õ - õunafestival
Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Oktoobri esimesel laupäeval juhatab sünnipäevakuu kava sisse Türi valla elanike ja külaliste rõõmuks korraldatav Türi Õunafestival.
Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.
Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.
ä - ärimaja
Ärimaja asub keskväljakul. Äri majas on Liivi Lillepood, mõnus söögi koht Kebab, Ergo kindlustus, It parandus, Hobi pood.
ö - öömaja
Türi Tehisjärve ääres asub öömaja "Mariza" kus saab ööbida kuni 60 külalist
ü - ühisgümnaasium
TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM JA AJALUGU
Türi Gümnaasium on endine gümnaasium Türil. 2011. aastal kool likvideeriti. Põhikooliosa läks Türi Põhikooli, gümnaasiumiosa Türi Ühisgümnaasiumisse.
Kooli ajalugu ulatub aastasse 1872, mil loodi Türi kihelkonnakool. Hiljem kandis kool nimesid
Türi Algkool (aastast 1913)
Türi Aiamajandusgümnaasium (aastast 1924)
Türi Majandusgümnaasium (aastast 1932)
Türi Gümnaasium (aastast 1941)
Türi 1. Keskkool (nimetatud ka Türi Keskkool) (aastast 1944)
aastast 1994 Türi Gümnaasium.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_G%C3%BCmnaasium
Türi Gümnaasium on endine gümnaasium Türil. 2011. aastal kool likvideeriti. Põhikooliosa läks Türi Põhikooli, gümnaasiumiosa Türi Ühisgümnaasiumisse.
Kooli ajalugu ulatub aastasse 1872, mil loodi Türi kihelkonnakool. Hiljem kandis kool nimesid
Türi Algkool (aastast 1913)
Türi Aiamajandusgümnaasium (aastast 1924)
Türi Majandusgümnaasium (aastast 1932)
Türi Gümnaasium (aastast 1941)
Türi 1. Keskkool (nimetatud ka Türi Keskkool) (aastast 1944)
aastast 1994 Türi Gümnaasium.
https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_G%C3%BCmnaasium
Lisa info
Türil muuseum avati 2001.18.12
Türi Raadio saate jaam ehitati 1937-41 kõrgus 196.6 meetrit umbes
Miks ehitati sinna, sest Kesk Eestis oli parem levi.
Felix Moor 12.04.1903 - 15.05.1955 on Näitleja, kõnetehnikapedagoog "raadio-onu"
Karli Kannelmäe 1959. Ta valmistanud must - valge televiisori.
Türi - Paide raudtee sündis alates 1924.
1923 ehitati Türile Ajamajandusgümnaasium mille direktoriks sai Kurl Mölder. Ehk tanapäeval alklasside koolimaja.
Türi Raadio saate jaam ehitati 1937-41 kõrgus 196.6 meetrit umbes
Miks ehitati sinna, sest Kesk Eestis oli parem levi.
Felix Moor 12.04.1903 - 15.05.1955 on Näitleja, kõnetehnikapedagoog "raadio-onu"
Karli Kannelmäe 1959. Ta valmistanud must - valge televiisori.
Türi - Paide raudtee sündis alates 1924.
1923 ehitati Türile Ajamajandusgümnaasium mille direktoriks sai Kurl Mölder. Ehk tanapäeval alklasside koolimaja.